Ospedale della Pietà oli 18. sajandi alguses Veneetsia suurim lastekodu. Tegemist oli kohaga, mis pakkus andekaimatele ranget muusikalist haridust ning mille orkester oli üle maailma kuulus. Nii oli mõnedel orbudel võimalus hariduseks, mis muidu oleks jäänud kättesaamatuks. Orbudekodu edu taga oli aga ka süngem taust – ülalpidamiseks saadi raha rikaste ja vanade patroonide käest, kellele noored muusikat õppivad neiud pidid mängima ja orbudekodu ei pidanud paljuks raha eest neidusid ka vanadele rikkurite naiseks andma.
20-aastane Cecilia on veetnud suurema osa oma elust Pietàs ja on erakordne viiuldaja, kuid kelle andekus pole kunagi tõeliselt välja paistnud. Seda hetkeni kuni kevadtuultega saabub ootamatult uus viiuliõpetaja, kes tema elu segi pöörab. Tema nimi oli Antonio Vivaldi.
Film esilinastus möödunud Toronto filmifestivalil ja äratas seal kriitikute tähelepanu ning sai kiita ajaloolise teemale omapärase nurga alt lähenemise eest.
