Polüskleroosi tõttu ratastooli aheldatud noor naine võtab ette reisi palverändurite mekasse Lourdes’i, kus on kogetud imelisi tervenemisi. Ta ei usu, et see teda võiks puudutada – ei pea ta end usklikukski mitte –, pigem otsib oma üksildusele vaheldust. Peagi jääb talle silma nägus meesterahvas, kes töötab Malta ordu vabatahtlikuna.
Irooniline, vahel ka mustaks komöödiaks nimetatud film käsitleb usku imedesse aupaklikkuse ja pilklikuse vahel balansseerides, nii nagu on usk ja äri ka Lourdes’is segunenud. Seda on peetud pühadust teotavaks, aga ka sügavaks, usku ja uskumist kõigis selle varjundites käsitlevaks filmiks.
Veneetsia filmifestivalil võitis „Lourdes“ neli auhinda, sealhulgas filmikriitikute ja oikumeenilise žürii tunnustuse. Euroopa filmiakadeemia pärgas peaosatäitjat Sylvie Testudi aasta parima naisnäitleja preemiaga.
