Daniel Giménez Cacho film „Juana“ on pingeline põnevik ja ühtlasi haarav isiksuseuuring. Juana on naine, keda ajendab vankumatu kohusetunne. Ta hakkab uurima kurikuulsaid naistevastaseid kuritegusid ja pühendub täielikult tõe otsingule. Iga avastus on oluline, iga uus samm tõstab veel pinget, viies vaataja maailma, kus omavahel põrkuvad kinnisidee, julgus ja haavatavus. Lisaks põnevusele pakub film ka tõelist psühholoogilist sügavust. Näeme naist, kelle sihikindlus muutub peaaegu valdavaks, kuid jääb siiski äärmiselt inimlikuks. Piiratud vahenditest hoolimata on film märkimisväärselt hästi tehtud, lavastus on täpne ja võlub osavalt publikut, iga kaader täidab eesmärki.
„Juana“ üllatab intensiivsuse ja kunstimeisterlikkusega, pakkudes külmavärinaid tekitavat kogemust, mis jääb meelde – suur tunnustus nappide vahenditega saavutatud visiooni, tegelaste ja loojutustamise jõule.